Irboska (Izborsk)
Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.
862. aastal esmamainitud Irboska on vanimaid Vene linnu. Samas on arheoloog Sergei Beletski seisukohal, et legendi järgi Truvori poolt rajatud Irboska all tuleb tegelikult mõista Pihkvat, millest kujunes piirkonna suurim viikingiaegne keskus.
Irboska linnuse varemed
Irboska linnuse müüride vahel on Vene Õigeusu Kiriku Irboska Nikolai Peakirik, mis on ehitatud paekivist 1349. aastal. Ehitajaks oli Pihkva possadnik Seloga. Aja jooksul on seda korduvalt parandatud, ümber ehitatud ja juurde tehtud 17. sajandi algul, rajati lõunaküljele, Issanda muutmise abikirik. Väljaspool Irboska linnuse müüre asetseb Peakiriku teine, 1775. aastal ehitatud Sergiuse abikirik. Irboska Nikolai koguduse kalmistu asetses Irboska vana maalinna ligidal. Irboska Jumalaema sündimise kirik on ehitatud paekivist, on ehitatud 16. sajandi lõpul, mida kinnitab kiriku kellal leiduv aastaarv 7083 s.t. 1575. Kuni 1764. aastani kuulus Jumalaema sündimise kirik Irboska naiskloostrile. Jumalaema kogudusele kuulus ka Nikolai kirik linnusel (maalinn), mis on ehitatud samuti 16. sajandil. 1585. aastani oli see Nikolai kirik iseseiseva Irboska meeskloostri oma, kuid 1585. aastal, kirjutati Irboska Nikolai meesklooster ühes kirikuga Petseri kloostri juurde. Keisrinna Kateriina ajal 1764. aastal suleti Irboska naisklooster ja selle asemele rajati Irboska Jumalaema sündimise kogudus ja viimasele anti üle ka Nikolai (linnuste) kirik.
1920–1944 oli Irboska alevik ja kuulus Eesti Vabariigi Petserimaa koosseisu ja oli Irboska valla keskus (kuni 1939) ning Linnuse valla keskus (alates 1939. aastast).
1931. aastal valmis Irboskas Jumalaema Korsuni pühakuju kabel.
Alevikust kirdes, 4,5 km Eesti-Vene piirist, asus viimane Valga–Pihkva–Petseri raudteeliini raudteejaam Eesti maa-alal. Jaama juures asusid A/S Eesti Gips kipsiveskid ja alevikust lõunas kipsimurrud. Irboska kalmistul asub 14.–16. sajandist pärinev Truvori rist.
* Uus-Irboska
* Irboska veretöö
* Irboska linnamägi
862. aastal esmamainitud Irboska on vanimaid Vene linnu. Samas on arheoloog Sergei Beletski seisukohal, et legendi järgi Truvori poolt rajatud Irboska all tuleb tegelikult mõista Pihkvat, millest kujunes piirkonna suurim viikingiaegne keskus.
Irboska linnuse varemed
Irboska linnuse müüride vahel on Vene Õigeusu Kiriku Irboska Nikolai Peakirik, mis on ehitatud paekivist 1349. aastal. Ehitajaks oli Pihkva possadnik Seloga. Aja jooksul on seda korduvalt parandatud, ümber ehitatud ja juurde tehtud 17. sajandi algul, rajati lõunaküljele, Issanda muutmise abikirik. Väljaspool Irboska linnuse müüre asetseb Peakiriku teine, 1775. aastal ehitatud Sergiuse abikirik. Irboska Nikolai koguduse kalmistu asetses Irboska vana maalinna ligidal. Irboska Jumalaema sündimise kirik on ehitatud paekivist, on ehitatud 16. sajandi lõpul, mida kinnitab kiriku kellal leiduv aastaarv 7083 s.t. 1575. Kuni 1764. aastani kuulus Jumalaema sündimise kirik Irboska naiskloostrile. Jumalaema kogudusele kuulus ka Nikolai kirik linnusel (maalinn), mis on ehitatud samuti 16. sajandil. 1585. aastani oli see Nikolai kirik iseseiseva Irboska meeskloostri oma, kuid 1585. aastal, kirjutati Irboska Nikolai meesklooster ühes kirikuga Petseri kloostri juurde. Keisrinna Kateriina ajal 1764. aastal suleti Irboska naisklooster ja selle asemele rajati Irboska Jumalaema sündimise kogudus ja viimasele anti üle ka Nikolai (linnuste) kirik.
1920–1944 oli Irboska alevik ja kuulus Eesti Vabariigi Petserimaa koosseisu ja oli Irboska valla keskus (kuni 1939) ning Linnuse valla keskus (alates 1939. aastast).
1931. aastal valmis Irboskas Jumalaema Korsuni pühakuju kabel.
Alevikust kirdes, 4,5 km Eesti-Vene piirist, asus viimane Valga–Pihkva–Petseri raudteeliini raudteejaam Eesti maa-alal. Jaama juures asusid A/S Eesti Gips kipsiveskid ja alevikust lõunas kipsimurrud. Irboska kalmistul asub 14.–16. sajandist pärinev Truvori rist.
* Uus-Irboska
* Irboska veretöö
* Irboska linnamägi
Kaart - Irboska (Izborsk)
Kaart
Maa (piirkond) - Venemaa
 |
 |
| Venemaa lipp | |
Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi).
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| RUB | Venemaa rubla (Russian ruble) | ₽ | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| KV | Komi keel (Komi language) |
| TT | Tatari keel (Tatar language) |
| CE | Tšetšeeni keel (Chechen language) |
| CV | Tšuvaši keel (Chuvash language) |
| RU | Vene keel (Russian language) |